SULGE
Sportlandist leiab kvaliteetse jalgratta igas vanuses ja igal tasemel rattur. Valikus on maailma tippu kuuluva rattatootja Trek ja Euroopa ühe suurima rattabrändi Kross rattad. Kuidas aga nende hulgast endale õige leida?
Täiskasvanute jalgrattad
Täiskasvanule jalgratta valimisel mängivad olulist rolli sõidustiil ja ratta kasutamise eesmärk. Enne ostmist on hea teada, kas ratast on vaja lihtsalt igapäevaseks kulgemiseks, looduses matkamiseks või treeninguteks. Samuti tuleks läbi mõelda, kas hakatakse sõitma maanteel, maastikul, linnatänavatel või hoopis vaheldumisi eri tüüpi teedel. Kui see on teada, tuleb ka täiskasvanu ratta puhul alustada raami suurusest. Ei maksa võtta liiga suure või väikese raamiga ratast. Üldreegel on, et kui seista sirgelt ratta kohal, peaks raami ja jalgevahe vahele jääma umbes 5 cm, maastikurattal veidi rohkem, maanteerattal vähem. Sadulas istudes ja juhtrauast hoides peaks käed olema kergelt kõverdatud. Raami suuruse valimisel on mõistlik nõu küsida kaupluse teenindajatelt.
Sportimiseks maantee- või maastikuratas
Kui ratas ostetakse sportimise eesmärgil, peab teadma, kas kilomeetreid minnakse mõõtma maastikule või maanteele. Järgmise valikukriteeriumina tuleb mängu aktiivsus – mida tõsisemalt treenitakse ja pikemaid distantse läbitakse, seda enam võiks tähelepanu pöörata ratta komponentidele. Mängu tulevad nii ratta kaal ja raami materjal kui ka käiguvahetaja, vedrustus ja muud detailid.
Kuna nii maastiku- kui ka maanteerattad on sportrattad, siis on nende sõiduasend samuti sportlik, kuid üks erineb teisest samamoodi nagu korralik maastur sportautost. Kui maanteeratas on ehitatud saavutamaks maksimaalset kiirust, siis maastikuratas on valmistatud silmas pidades maksimaalset läbivust. „Maanteeratta rehvid on suurema mustrita ja kitsamad, rattal puudub vedrustus ja ülekanne on kiirem kui maastikurattal. Lisaks on maastiku- ja maanteeratta sõiduasend erinev. Nii nagu ei ole maanteerattaga võimalik läbida korralikku „mudarallit“, ei ole maastikurattaga lihtne saavutada kiirust 40 kilomeetrit tunnis,“ selgitab Kert.
Hübriid- või linnaratas igapäevasõitudeks
Hübriid- ja linnarattad on pigem transpordivahendid liikumaks punktist a punkti b. Samas võib hübriidratas olla ka sportliku elustiiliga harrastaja valik, kes kasutab küll ratast tööl käimiseks, kuid tahab nädalavahetusel kergliiklusteedel või metsavahel kergemat trenni teha. „Hübriidratas sobib kõige paremini kõvakattega teel sõitmiseks, aga osav rattur ei jää sellega hätta ka maastikul,“ lausub Kert. „Kui võrrelda hübriidi linnarattaga, siis see erineb linnarattast peamiselt sõiduasendi, rehvimõõdu ja -mustri poolest. Linnaratas on üldjuhul püstisema ehk mugavama sõiduasendiga, kitsama ja siledama rehviga ning sel puudub vedrustus. See on mõeldud kõvakattega teedel liiklemiseks ja on tihti varustatud porilaudade, pakiraami ja korviga.“
Laste jalgrattad
Esimene spordivahend, millega laps iseseisvalt liikuma hakkab, on sageli just jalgratas. „Ratas tuleb valida vastavalt lapse kasvule. Õige rattasuuruse tunneb ära selle järgi, kui mugavalt laps end sõites tunneb. Üldjuhul sobib 12″ rattasuurusega jalgratas 2–4-aastastele, 16″ suurusega 4–6-aastastele, 20″ suurusega 6–8-aastastele ja 24″ rattasuurusega ratas 9–12-aastastele,“ selgitab Sportland Eesti rataste kategooria juht Kert Olle.
Kuna lapsed kasvavad kiiresti, siis võib jalgratta osta väikese kasvuvaruga, kuid sellega ei tohi liiale minna. „Muidu võib juhtuda, et laps peab enne rattaga turvaliselt sõitmist vanemate arvestatud „varu“ täis kasvama. Mida parem on sõiduoskus, seda julgemalt võib arvestada ka ratta „kasvuvaru“, sest osavam laps saab ka pisut suurema jalgrattaga paremini hakkama,“ ütleb Kert. Kuni 16″ rattasuurusega lasteratastel on üldjuhul komplektis ka abirattad, millega on kergem sõitma õppida.
Tekst: Merlin Piirsalu, Kert Olle
